Sest tünnitäis vett ei mahu kohvitassi.
Robert Kiyosaki (raamatusarja „Rikas isa, vaene isa“ autor) pühendas esimese poole oma elust sellele, et ennast ärimaailmas tõestada. Teise poole on ta pühendanud inimeste finantsintelligentsuse tõstmisele. Kiyosaki seletab äärmiselt lihtsalt miks koolisüsteem ei ole kaugeltki täiuslik. Kirjaniku sõnul üritab kool valada tünnitäit vett kohvitassi. Ja mis juhtub? Kõik mis sinna sisse ei mahu, voolab üle ääre.
Selgitan teile , mida selle kujundi all täpsemalt on mõeldud. Piltlikult öeldes on tünnitäis vett informatsioon ja kohvitass inimese mõistus. Kool üritab võtta maailma „kõikide võimaluste merest” kõige olulisema tünnitäie ja mahutada see kogus ühte kohvitassi. Esmalt ei suudeta aga kokku leppida, milline on see kõige olulisem sisu, mis selles tünnis peab olema. Millegi pärast arvatakse, et just selline tünnitäis on vajalik ja kõik oluline peab sinna ära mahtuma. Nii palju kui on erinevaid inimesi,on erinevaid arvamusi mida peaks tünn sisaldama. Üks ütleb, et matemaatika on kõige tähtsam, teine , et selleks on hoopis kunst ja kolmas arvab üldse, et filosoofia on oluline
Tegelikult on üsna selge, et selline vaidlus ei lõppe iialgi kuna põhineb vääratel eeldustel. Üheks eelduseks on, et on võimalik määratleda oluline informatsioon kõikide indiviidide jaoks. See, mis on oluline minu jaoks, ei pruugi seda olla absoluutselt mitte sinu jaoks.
Arvatakse, et on teatud hulk informatsiooni mis tuleks kõigil omandada. Mina arvan aga et ei ole võimalik määrata seda, mida kõigil vaja teada on.
Teine eeldus on, et informatsioon ei aegu. Maailm muutub ja tõekspidamised muutuvad 
pidevalt. 500 aastat tagasi toimusid muutused palju aeglasemalt. See, mis oli ühel päeval tõde, osutus saja aasta pärast valeks. Täna muutub maailm kümneid kordi kiiremini. Kümme aastat tagasi olnud tõekspidamised on tänaseks juba muutunud. Viis aastat vana arvuti on iganenud. "Mis mõttes su telefoniga ei saa muusikat kuulata ja pilte teha?" Tõesti, on olemas kohati muutumatut informatsiooni, nagu kultuur, ajalugu või matemaatika, aga isegi ajaloo tõlgendused muutuvad ajas.
Kolmas ebaõige eeldus on, et tünnitäis informatsiooni vabastab inimese kogu potentsiaali ja ta on võimeline selle kõik vastu võtma. On tõsiasi, et inimesel on potentsiaal vastu võtta mitmeid sadu ja isegi tuhandeid tünne informatsiooni, ms aga ei tähenda, et ta selleks tegelikult suuteline on. Kui inimene on võimeline vastu võtma ainult ühe tassitäie, siis enam informatsiooni peale valades ei muutu tass ju suuremaks. Olen nõus, et ajapikku saab väiksest pitsist tass ja sealt edasi suurem kruus ja andekamatel lausa kauss aga sellegi poolest ei vallanda see kogu potentsiaali võtta vastu tünnide viisi teadmisi. Arvamus, et sisu laiendab raame on ebaõige eeldus. Rohkem lapsi ühte
ruumi surudes, ei muutu klassiruum suuremaks.
Selle asemel, et võtta eesmärgiks sisu, peaks keskenduma raamide laiendamisele. Hoopis rohkem peaks pöörama tähelepanu protsessidele ja inimese vastuvõtlikkuse suurendamisele. Viis, kuidas inimene sisu vastu võtab, töötleb, talletab ja kasutab, on palju olulisem, kui informatsioon ise. Informatsiooni leidmine, sellest kokkuvõtte tegemine, lihtsustamine ja teistele edastamine on tänapäeval väga olulised oskused. Keskendudes sellele, et inimesel oleks oskused maailmas toime tulla, leiavad teadmised ja teooriad ta ise üles. Üsna oluline faktor selle juures on, et inimene leiab need teadmised, mis sellel hetkel kehtivad. Ja nii õpib inimene ette nägema tuleviku suundumusi.
Kool peaks keskenduma oskustele ja tehnikatele, nagu näiteks mälutreenimineja eneseväljendusoskuse arendamine. Kool peaks edendama loovust, et inimesed kasutaksid ära oma potentsiaali ja suudaksid ise luua uudseid lahendusi. Kool peaks juhtima tähelepanu õigetele väärtustele nagu pere, tervis, loodus, säästlikkus ja hoolivus.
Kokkuvõtteks, võiks kooli eesmärk olla aidata inimesel kujuneda isiksuseks, kes suudab ühiskonnas toimida ning jätkusuutlikku ja tasakaalustatud elu elada. Pigem keskenduda sellele, et inimene leiaks oma anded ja huvid ning pühendaks oma elu asjadele, mis teda tõeliselt õnnelikuks teevad. Kas on võimalik, et kõik inimesed teevad asju mida neile meeldib teha? Mis saab neist asjadest, mis peavad saama tehtud aga mida paljudele teha ei meeldi? Ma usun, et siin tulebki mängu inimese loovus - ta lihtsalt leiab viisi kuidas vajalik asi meeldivalt joonde ajada.
Aitab virisemisest! Kellele meeldivad inimesed, kes teevad midagi maatasa ja ise mingeid lahendus ei paku? Usun, et mitte just paljudele. Ja sellepärast kutsungi sind üles TEGUTSEMA! Tee midagi iga päev, et sinu raamistik laieneks, et sa muutuksid paremaks inimeseks, ja et kasutaksid oma kogu potentsiaali. Kui sa iga päev saadad midagi korda, et olla 0,002% parem, siis aasta pärast oled sa 100% parem, kahe pärast 400% ja kolme aasta pärast juba 8 korda 
parem kui sa oled täna.
Kui piisavalt palju inimesi nii toimiks, leiaks ühiskonnas aset positiivne surve, mis suunaks meie haridussüsteemi õigemale teele. Meie eesmärk on anda Sulle ja paljudele teistele inspiratsiooni ja ideid oma raamistiku avardamiseks. KRS'i missioon on anda inimestele ideid, kuidas oma elu paremaks muuta. Vaata krs.ee ("Kõik Räägivad Sellest")
Aita meil seda missiooni täita
Saada see postitus oma sõbrale ("Kõik Räägivad Sellest")
Kindlasti soovitan vaadata 10 min videot, mis näitab kui võimas on inimese aju potentsiaal.
Kindlast tasub lugeda inglisekeelset artiklit: Haridussüsteem tuleb keerata peapeale
Väga inspireeriv on Bill Gates’i nägemus haridusest. Vaata videot.
Esimene osa (10 minutit) räägib malaariast (teemast väljas) ja teine osa on haridusest ning selle prandamisest. Soovitan mõlemat ning eriti just viimast osa. Traditsioonilisele kooliharidusele on mitmeid alternatiive ning üks nendest on Unschooling. Google’i otsingumootorisse sisse trükkides võib leida päris palju huvitavad materjali. Soovitan lähemalt uurida.
No comments:
Post a Comment